Meie lugu

LUGU
Iidses võimsas tammepargis, kiire vooluga Pärnu jõe kõrgel kaldal asub paekivist maja, mil kaarvõlvid ja uhke torn. See on kunagise suure ja uhke Taali mõisa/Staelenhofi parem tiib. Alates ehitamisest ehk 1852 aastast on mõis üle elanud mitmeid erinevaid riigikordi, näinud palju erinevaid asukaid ning muutnud ka oluliselt oma kuju.

TAALI MÕISA ALGUS
Taali Mõisa ajalugu algab aastal 1619, mil Kuningas Gustav Adolf annab Pärnumaal Kõrsa küla (Taali mõisas linnulennult 7 km kaugusel) Pärnu kaupmehele Hans Staelile päriseks. See on esimene Taali mõisa asukoht. Hiljem vahetab Taali mõis oma asukohta 3-4 korda, sest Kuni 19 sajandi keskpaigani on tegu puitmõisatega, mis ühel või teisel viisil hävinevad. Taali esialgne nimi oli asukoha tõttu Paixt. 1869 aastal tähistatakse mõisa kuulumisest Stael von Holsteinidele 250 aastapäeva ja mõis nimetati selle puhul Staelenhofiksmis eesti keeles mugandus hiljem Taali mõisaks.
LEGEND: Tollal oli kombeks, et mõisatel on kahur, mis oli rohkem uhkuse asi. Ning pidudel lasti ikka paar kahuripauku. Ühel peol, ähvardava vihmapilve tõttu tõmmati kahur ruttu mõisa õlgkatuse alla, et saaks paugu ikka ära teha, aga põlev tropp lendas kuivale õlgkatusele ja kogu katus lahvatas silmapilk põlema. Tuli levis nii kiiresti, et midagi ei suudetud päästa. Nii said nad suure kahju omanikuks, kui kogu vara oliära põlenud. Nii ei jäänud muud üle, kui uus maja ehitada (praegune asukoht 1852).

STAELENHOFI MÕISA PRAEGUNE MAJA
1852 rajatakse suur mõisahoone praegusesse asukohta. Taali mõisa härrastemaja on ehitatud neo-gooti stiilis inglise kuningate WINDSORI LOSSI eeskujul. Hoone sissepääsu ees asus lahtine kaaravadega sammasrõdu, mille trepil olid lõvid. Vasakpoolses otsas oli talveaed.

Mõisa algne kuju
Mõisa algne kuju
Taamal mõisa talveaed ja mõisapreili Alexandra
Taamal mõisa talveaed ja mõisapreili Alexandra

LEGEND: Mõisas oli olnud lastetuba, kus oli hästi palju mänguasju, põrandat kattis parkett. Mõisas oli olnud ka imeilusad kaminad, valged glasuurist. Sahtlites olnud valged siidist voodipesud ja riided. Torni pool oli olnud KÖÖK. “KELDRIKORRUSEL olnud seinal nikerdatud kujud kaarlae alguses. TALVEAED oli kõige ilusam koht, mis oli suur ja avar – lossi lõunapoolses tiivas. Seinad olid suurelt jaolt klaasist ja see oli kahe korruse kõrgune, vahelage ei eksisteerinud, Seal sees oli nii soe ja valge, et seal kasvasid palmid.

INNOVATIIVNE TÖÖSTUSMÕIS
Taali mõis oli juba 1860 aasta paiku midagi tööstuskeskuse taolist. Seal oli 150 töölisega SIIDIVABRIK, yoimis RAUASULAMIVABRIK, kus tehti põllutöömasinaid, auru – ja käsihekselmasinaid, raudahju uksi. Vabrikust saadi ka ühe- ja kahehobuse atrasid, viljapuhtimismasinaid, treitud vankriaisasid, vankripukse, ahjuuksi, köögipliite, kuivatamisahjusid, hauariste, sepaalaseid kruusraude, rauast aia- ja kalmistupinke, trepikäsipuid, pressraudu ja muud. MASINAVABRIKUSvalmistati aga peamiselt põllumajanduslikuks otstarbeks atru, äkkeid ja muud. Kõik see sai võimalikuks seetõttu, et omal ajal oli ehitatud jõele 20 HP võimsusega AURUMASIN, mis selle vabriku tööle pani Mõisal oli kahekäiguline JAHVATUS- JA HUMALAVSESKI, mis kogu aeg töös olid ja oli veel LINATÖÖTLEMISE AGREGAAT.

TAALI MÕISA RIIGISTAMINE
1919. aastal võõrandati kõik endised mõisad ja maa läks riigile ning Taali Mõisa asjad kolisid koos paruni tütre Aimeega Sanksu jahilossi. Mõisa sai omale Kaitseliit 1934. aastal, mil ta otsustas oma Toompea maja (tänaseni kasutuses) vundamendi laduda Taali mõisa paekividest.Teise maailmasõja ajal sai hoone kannatada ja maja jäi varemeisse. Hiljem taastati vaid hoone ühekorruseline osa (torniga parempoolne ühekorruseline osa, teine pool lammutati lõplikult)

Aimee oma mehe Herbert Wrenckega ja õe Alexandraga
Aimee oma mehe Herbert Wrenckega ja õe Alexandraga

MÕISAKOMPLEKS:
mõisavalitseja maja Taali bussipeatuse juures üle tee), teenijatemaja (pikk hoone mõisa kõrval), meiereihoone, sepikoda, ait, ratsahobusetall, asub mõisast oja poole ja mis on ehitatud paekividest, aednikumaja, moonakatemaja, vaestemaja, õunakelder (Taali mõisa taga jõe ääres olev vundament), Sanksu Mõisal oli ka oma erakalmistu koos kabeliga. Hauatukka kabelisse on maetud parunid koos naistega. Mõisal oli suur (14ha) vabakujunduslik park, kus oli loomapark. Pargis on ka KARUKOOBAS, kus legendi järgi mõisnikud hoidsid karu keti otsas. Mõisas oli ka oma MARJA- JA PUUVILJAAED, seal kasvas õunapuid, sõstrapõõsaid, maasikataimed, ploomi- ja kirsipuud ning kõiksugu võimalikke puid ja põõsaid. Kuid praeguseks on selle kohale ehitatud KOLMEKORDSED PANEELELAMUD.

MÕISA ELU 1940-1998

1940 aastate keskpaigas ostis Taali mõisa endale AUDRU SOVHOOS

1949-1959 aastatel oli Taali mõisas METSAPUNKT, põhikorrusel olid heinad ning keldris elasid loomad.

1960 lossi taastamine Tori Hobusekasvanduse direktori Arnolt Piiskopi poolt. Praegune osa lossist sai kasutuskõlblikuks 1962, keldris asus majandi korter.

1962-1983 Eesti maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise Tori katsejaam ja Pärnu põllumajandusvalitsuse eesrindlike kogemuste kool.

1984-1993 Pärnu rajooni Agrokoondise õppekombinaat. (sealt said õppe traktoristid, keevitajad, lüpsjad, hobuserautajad, tallimehed, sepad). Taali mõisas tegutses ÕPILASMALEV.

1993-1994 OÜ Taali Kontor. Taali mõisa saalis korraldati kohalike pidusid.

1995-1998 erinevad eraomanikud.

2005 saab peremeheks Indrek Orro ja taastab seda üle 10 aasta. Sees ei olnud midagi säilinud. Mõisa katust tõestetakse ning ta saab kolmanda korruse, laotakse uuesti torn, mõisapark korrastatakse.

2018 Staelenhof avatakse külalistele.